Suveöö paljastus
Suveöö paljastus
Käsikaudu fotoaparaadi seltsis endale udus tee kobamine on mulle tuttav juba neliteist aastat. Lummava nähtusena on udu mulle kauemgi tuttav. Tunnistan, et mulle pole võõras ka udu sarjamine, lihtsalt vahel saab ka kõige paremat asja liiga palju ning siis ei näe öösel autoga sõita ega päikesetõusul drooniga lennata. Tavapäraselt etendab udu peitvat rolli ja muudab sedaviisi tuttavad kohad uudseteks ning salapärasteks. Salapära osakaalu reguleerib udu oma tihedusega. Suveöine kõrvukrätsu pilt näitab, et pole ülesannet, millega udu hakkama ei saa. Tahab, siis peidab ja kui tahab, siis paljastab. Varaöisel tunnil pole ma kindlasti ilma udu abita madallendu tegevat öise eluviisiga röövlindu märganud.