Üllatus!

Üllatus!
Pilvine augustiõhtu ei andnud millegagi märku, et ta kavatseb lahkuda üllatusega. Seepärast jalutasin ma mööda saareranda otsides pildipaiku tulevikku silmas pidades. Äkki homne hommik on parem või hoopis pakub õhtu midagi, siis ma juba tean, kus oma statiiv rannaliiva suruda. Välgu kiirusel kadusid mu tulevikuplaanid, kui juba horisondi taha vajunud päike leidis silmapiiri kohal pilveaugu, mille kaudu lähenev vihm roosakaspunaseks värvida. Kõige intensiivsem värvihetk kestis vaevalt pool minutit. Õnneks olin kaamera koos lainurga ja muu maastikupildiks vajalikuga õlal valmis hoidnud.