Laanelill

“Mu ees laual on laanelille pilt. Värviline diapositiiv. Istun temaga juba kolmandat õhtut.

Võtan kätte, vaatan, panen käest, võtan ja vaatan taas. Tõusen laua tagant, kõnnin toas edasi-tagasi. Keedan kohvi. Tapan kärbseid. Istun, võtan pildi, vaatan laualambi alla asetatud valge paberlehe taustal, panen käest. Kirjutan lause. Loen. Kägardan lehe kokku ja viskan paberikorvi. Võtan uue lehe, kirjutan ja kui jälle loen, leian paberilt sama lause, mis oli eelmisel lehel. See pilt viib meeleheitele – väike graatsiline lill metsa hämarusse langevas päikesekiires. Veetlev, mõistatuslik olend, tumm ja lõhnata, lehed õieli nagu tuule tujude kätte sattunud lühike seelik, valge õis süütult päikese poole pööratud.”

Fred Jüssi “Jäälõhkuja”