Suur must silm

Ühel õhtul sattusin ma mõtisklema, miks ikka händkakk minu lemmik linnuliik on? Kas meie esimese unustamatu kohtumise tõttu? Kas sellepärast, kuidas ta paksus metsas hääletult liuelda suudab? Või hoopis sellepärast, et ma olen mõnedega nende uhkest liigist päris suureks sõbraks saanud? Või on see midagi muud? Siis meenus mulle üks eriti lähedalt kogetud kohtumine ja kaku unustamatu silmavaade. Mitte siis, kui ta mulle otsa vaatas, vaid just siis, kui ta hoopis mujale vaatas ja tema silmade taga võis vaid proovida aimata käsil olevat mõttetegevust, elutahet ja- jõudu, mis lubavad niisugusel hämmastaval linnul meie metsades edukalt jahtida ja peret kasvatada. Ikka see silm, suur ja must, mis peegeldab ümbrust vaid talle omastes tumedates toonides nagu pisike gloobus. Siis ma otsisingi välja selle foto ja jäin seda lummatulult ainiti vahtima…