Eesti kultuuri tippsündmus seekordse nimega “Iseoma” peegeldas meie lipu (minu arvates maailma kõige geniaalsema kujunduse ja tähendusega lipp) kõiki värve. Sinise taeva jättis küll viimaseks vaatuseks, aga ka see ilmus lauluväljaku kohale. Must triip esines seekord, mitte niivõrd viljakandva mulla, kui kohati päris sügava mudana. Ei, ärge nüüd arvake, et ka lund hakkas sadama, ei, nii pöörast pööret see pidu ei võtnud. Valge värvi kandis välja vihma poolt märjaks kastetud lauluväljaku asfaltkattelt peegelduvad pilved.