JUUBELIMARATON – 20. VÕHANDU MARATON 2025

Tänavune maraton oli mitmes mõttes sürreaalne. Mitte selles mõttes, et see oli järjekorras kahekümnes. Ka mitte selles mõttes, et minu jaoks juba üheksas. Eelkõige selles mõttes, mida pakkus meile tänavune aprill. Ikka tõeline naljakuu! Esimest korda küsiti minu käest: “Kas sul on palav?” Siiani küsiti igal veesoleku aastal, kas mul pole külm. Kusjuures oli palav jah, sest ma ei osanud lühikesi pükse kaasa võtta. Munade märjaks saamine pole siiani minu jaoks väga eriline sündmus olnud, pigem paratamatus, kuid täna ei krimpsutanud ma korduvate kastmiste tõttu nina, vaid tervitasin loksuvalt jahutavat lainet. Ilmselt pole ka osalejatest vettekukkujad kunagi parema meelega Võhandus käinud. Lisaks kõigele õitsesid Räpinas kirsipuud ja kuramuse putukadki olid end juba välja ajanud. Postituse tegemise hetkel sähvib äike, kuid mitmed paatkonnad künnavad veel Pühajõe vett – olgu pärivool teile kerge!