Galerii: 19. Võhandu maraton – juubeli eellase vääriline 2024

Tänavu oli mulle kaheksas kord maratoonaritega Võhandu pühajõge jagada, kuid seekord tuli möödunud aastased lühikesed püksid vahetada kõige soojemate talveriiete vastu. Nii paksult polegi ma maratoni pildistades riides olnud. Terve päeva jooksul leidis kasutust kõige soojem talvevarustus, keskmine talvevarustus ja kergem varakevadine või varasügisene riietus. Auto oli nagu mõni moešõu aegne garderoob! Aga aitab minust! Tõelised kangelased ärkasid kindlasti minuga sama varakult, kuid võtsid erinevalt minust sisse iste-ja tööpoosi veesõidukis, kuivõrd mina jäädvustasin nende pealehakkamist mitmel erineval viisil kaldalt. Keskpäevaks sain ka mina jalad kolmeks tunniks vette, kuid paljud, ühe karmima Võhandu maratoni, (siin-seal kostis hääli, et on ka karmimaid Ilmataadi tembutamisi olnud) osalejad käisid ülepeakaela vees.

Varasema seitsme aastaga, tegelikult muidugi kohe esimese Võhandu maratoni jäädvustamise aastaga, tekkis minus tohutu respekt kõigi osalejate ees. Nüüd, 2024. aastal, kui hommik “tervitas” võhandulisi Tamula järvel -2 kraadiga ja aerutajate mütse ääristasid jääpurikad, tõusis see respekt uuele tasemele. Osalejatele oli teada, missugune ilm neid ees ootab, kuid see ei heidutanud neid. Rõõmsameelselt ja justkui teatud uhkusega võtsid nad vastu paar ämbritäit vett näkku igal kärestikul või sooritasid varakevadise supluse Võhandu jões.